Kuigi aeg võib tõstatada meis erinevaid küsimusi ja kõhklusi, on meil endiselt olemas oma tee. Mida me peame aga selgeks õppima on intuitsiooni kasutamine. See on sinu praeguse aja kõige olulisem tööriist.
Kuigi me võime survet ja pinget, mis mööda maailma lainetena rullub teadvustada, elab ta taamal luues inimestes ebaturvalisuse fooni. See tõstatab inimeses palju küsimusi: kes ma olen, kuhu kuulun, miks ma siin maailmas olen, millised on mu ülesanded praegusel ajahetkel, kuhu olen liikumas, kuhu see maailm liigub jne.
Esimene samm, mida me igal ajahetkel, sõltumata olukorrast milles viibime, teha saame, on jõuliselt eraldada hirmumõtted meie teistest mõtetest ja hetke eluolukorrast milles viibime. See ei ole naiivsus, millegi eitus, vaid hirmude külm eraldamine olemasolevast, piiri tõmbamine. Kui see maailm peaks homme lõppema, siis sinust see nii ehk naa ei sõltu.
Piiri, hirmude eraldamist on vaja selleks, et intuitsioon tööle hakkaks. Intuitsioon töötab väljaspool aegruumi, ta lähtub “tulevikuandmetest”, sellest, mida ei ole veel viie meele tasandil näha. Meil tuleb õppida rohkem selle järgi elama. Meil peab kasvama ka võime taluda tundmatut, teadmatust enestes. Viimases elamine võib olla ühe inimese jaoks sama turvaline kui säravas selguses olek. See saab võimalikuks tugeva teispoolse sideme kaudu, kus “siin” ja “seal” on eraldatud vaid väga õhukese looriga.
Sinu tee ei katke praeguste sündmuste tõttu, see võib teha jõnksu või käänaku, kuid põhjus, miks just sina siin maailmas oled, ei kao ära. Vastupidi, olukord toob meis esile osi, mis meile seni tundmatud on olnud avades nõnda tegelikult uusi talente.
Mida on praegu õige teha? Esita see küsimus ja ära kohe tõtta sellele vastama. Lase tarkusel koguneda, hirmudel minna, siis tõuseb intuitsioon meis esile.